Happy Face küpsised

Liivataignast tehtud küpsised, seekord magusad, millest lõigatakse välja ümmargused küpsised, millele tehakse nägu peale.
Täidis on kakaost, kondenspiimast, tuhksuhkrust ja muust heast-paremast :)
Veidi punnsilmsed tulid teised ja ebaühtlase suurusega, sest see tainas ei taha mitmekordset rullimist ja jahuga möllamist, järgmisel korral õnnestub paremini!

Pealt on kaunistatud punase želeega.

Kevadlille küpsised

Võibiskviidiga on mul selline kurb lugu, et selle õppimise ja esimese praktika ajal olin ma ära ja teisel korral tegin suhteliselt koba peale, mis lõppes sellega, et hea õhulise ja pritsitava taina asemel sain mina tsemendilaadse koostisega taina, mille pritsimine oli ... tegemist oli, ütleme nii, biitsepsid said koormust ja sõrmed ka.

Igatahes - võibiskviit. Vahustad või suhkruga, kuni suhkru lahustub (muidu jäävad kristallid sisse pärast), lisad ükshaaval munad ja vee, hiljem lisad järk-järgult sõelutud jahu. Tainast segada võib julgemalt kui päris biskviidi puhul, sest muidu ta ei segune kenasti ära ja jääbki kõva ja raske pritsida.

Kevadlille küpsiste puhul kasutad sakilist tüllet suurusega 12 ja pritsid otse, keskele jääb lohk, kuhu läheb pumat.

Ise ma pole suurim küpsiste fänn, aga klassikat peab oskama!

Köömnepulgakesed

Kuna mulle magus nii väga ei meeldigi, üritan alati praktikatel valida enda jaoks kõige huvitavamad asjad, mis tihtipeale kipuvad soolased olema. Nii läks ka mure- ja liivataigna nädalal, kus valituks osutusid köömnepulgad (lehe peal on nende nimi küll soolapulk, aga mina tundsin köömnemaitset rohkem).

Taina valmistasime nii, nagu käsitsi liivatainast ikka tehakse, kuivained kokku segada ja laua peale hunnikuks. Selle hunniku keskele tuleb siis süvend ja seal segad omavahel margariini ja suhkru, hiljem lisad munad ja segad kõik üheks tainaks kokku. Kui keegi kogustega retsepti tahab, siis ma võin anda, aga seda saab igalt poolt ilmselt. Kuivainete seas ongi siis eelnimetatud köömned, mis tootele eriti mõnusa maitse annavad.

Tainas läheb siis veidikeseks (umbes pool tundi) külmkappi puhkama ja siis võib seda igatpidi rullida, lõikuda ja vormida, mida miee siis ka agaralt tegime.

Nende pulgakeste tegemine oli paaristöö ja meil juhtus nii, et margariin sai otsa ja teise poole panime tainasse tavalist võid - tulemuseks ülihea kerge võimaitse, mis siiski suulakke ei jäänud ja paljuks ei läinud.

Tere tere ja rummikoogid!

Esimene blogikatsetus siis süsteemselt ja üheteemaliselt kirjutada - siin on koht, kuhu tulevad järjepidevalt minu kondiitrialased katsetused ja avastused, sekka ka muud toiduga seonduvat rõõmu.

Alustasin kondiitriteed sellel aastal Tartu KHK-s ja juba esimesel päris koolipäeval kupatati meid päris tööd tegema - rõõm ja õnn.
Tegime erinevatel menetlustel biskviite ja hiljem ka bušee-biskviidist rummikooke:

Tegu ise väga lihtne: küpsetad biskviidipõhja, purustad selle ära, lisad rummiessentsiga kreemi ja segad kõik ühtlaseks tainaks, kui kokku ei taha kleepuda hästi, saad lisada nt isetehtud siirupit (suhkur+vesi). Viimistlusel vormid pallid, teed täkked sisse ja vajutad peale väikese lohukese. Meie veeretasime neid biskviidipurus, aga sobivad ka nt kookoshelbed. Kreem on ka täiesti omal valikul.
Ühe alternatiivse retseptina võin tuua selle, kus kreemi asemel kasutatakse lihtsalt hapukoort.