Kirsimuffinid

Tegin sõbrannale sünnipäevaks "Kristiina kirsised kirsimuffinid"

Põhiretsept on mul alati üks ja sama - see, pole mind veel kordagi alt vedanud. Retseptile lisasin 100g tumedat kirsišokolaadi (hakituna) ning umbes 250 g kirsse, nõrutatuna, samuti kakaod.

Peal on laimi-toorjuustukreem, valgest šokolaadist lehvikud ning kirsimahlaga värvitud kookoshelbed.

Suhkrukunst

Suhkruline tainas, harjutasime värvimist, mustreid ja kõrvetasime näppe, sest need kujukesed nõuavad väga kiireid käsi.

Sefiiriga ekleerid

 Keedutaignast ekleerid vahel on vaarika"maitseline" sefiir.

Trühvlid

Ma pole küll jõudnud raja peale oma postitustega, aga sellel aastal tegin sõpradele ise trühvleid kingikotikestesse ja tahtsin sellest rääkida.

Ülevalt vasakult: valge glasuuriga kaetud laimi-šokolaadi-toorjuustuga trühvel. 200 g toorjuustu (kasutasin Farmi oma), 100 g valget küpsetusšokolaadi, kahe laimi koor ja ühe laimi mahl, maitseks veidi apelsinisuhkrut. Hiljem kastsin valgesse šokolaadi ja raputasin peale riivitud laimikoort ja mandlipuru. Minu isiklikud lemmikud.

Üleval paremal: küpsise-toorjuustutrühvlid (retsept siit). Kogemata ostsin küll tumeda kreemiga küpsised, mitte heledaga, aga maitse oli suurepärane. Kastsin 70% tumedasse šokolaadi. Klassikaline ja hea, minule meeldisid isegi ilma glasuurita rohkem.

All vasakul: Tiramisu-trühvel, retsepti mõtlesin ise :) umbes 80 g neid küpsiseid, mida ka päris Tiramisu jaoks kasutatakse, kastsin need espresso-amaretto segusse ja segasin ühtlaseks püdelaks massiks. Lisasin 100 g piimašokolaadi, 50 g valget šokolaadi ja 250 g mascarponet, igaks juhuks ka tükikese võid. Tardus väga kenasti ära, hiljem veeretasin pallikesi pooleldi kakaos ja pooleldi riivitud šokolaadipurus.

All paremal: nn. "ülejäägitrühvel" või siis low-carb high-fat (LCHF) trühvel - 100 g toorjuustu, granaatõuna, pisut kakaod, 1 tl šokolaadimaitselist proteiinipulbrit (mul on ikka seda kodus ja ma üritan seda igal pool kasutada, sest see ei maitse mulle). Lasin tarduda ja veeretasin kakaos, peale läksid mõned mandlilaastud. Mõnus kakaone ja kergelt hapukas maitse.

Tiramisu

Vahepeal võtsin väikese pausi oma kooliküpsetamisest ning kuna mu teine pool nõudis minult järjepidevalt, et ma katsetaks Tiramisu tegemist, siis ma lõpuks vandusin alla.
Küpsisteks oleksin võinud teha keelekesi ise (sest ma oskan teoorias), aga sobisid ka poest ostetud biskviitküpsised, mida siis immutada kohvi ja Amaretto segus.
Kreemiks läksid klassikaliselt ikka muna, mascarpone ja 35% vahukoor, suhkrut ka maitse järgi.
Kaunistuseks lihtne ja hea Eesti kakao ja pidin ka ise tunnistama, et mõnikord lihtsuses peitubki see kõige suurem võlu - äärmiselt maitsev ja pehme oli pärast üht ööd külmkapis seismist.

Üks väga hea retsept on taaskord Nami-Namis, selle võtsin ka mina endale eeskujuks, aga suurendasin koguseid, sest tahtsin teha kõrget ja kihilist katsetust. Väga hästi õnnestus, ei kukkunud ümber ega midagi, kuigi vajus natukene viltu korraks.

Pähkli-liiva küpsis

Ühed minu klassikalised lemmikud (isegi teadsin, mida valmistama hakkan!).
Liivataigen kokku segada ja lahti rullida, siis lasta üle mustrilise rulliga ning kaunistuseks läheb peale pähklipuru ja suhkru puiste.
Lihtsad ja maitsvad, kuigi minu jaoks oleks võinud isegi veidi jumekamad ja krõmpsumad olla, ise oleksin minutikese veel ahjus hoidnud.

Juustusarved

Proovisime millalgi ammu ära ka (pärmi-)lehttaina tegemise ja tegime juustusarvekesi.
Kuna ma üsna tihti pean pärast kooli veel õhtuti tööle minema erinevate koolituste ja koosolekute tõttu, võtan ma tavaliselt kaasa need meistriteosed, mis valmistanud olen, ning päris ausalt - nendest juustusarvedest räägivad mu töökaaslased veel siiani .
Lehttaina tegemine ise on kohutavalt tüütu just seetõttu, et see võtab terve päeva ära ja passimist on vahepeal rohkem kui küll. Samas tulemus isevalmistatud tainaga jäi ikka päris päris hea. Kahe otsaga asi, nagu öeldakse. Seniks aga - vaadake vaid, millised jurakad need on!

Happy Face küpsised

Liivataignast tehtud küpsised, seekord magusad, millest lõigatakse välja ümmargused küpsised, millele tehakse nägu peale.
Täidis on kakaost, kondenspiimast, tuhksuhkrust ja muust heast-paremast :)
Veidi punnsilmsed tulid teised ja ebaühtlase suurusega, sest see tainas ei taha mitmekordset rullimist ja jahuga möllamist, järgmisel korral õnnestub paremini!

Pealt on kaunistatud punase želeega.

Kevadlille küpsised

Võibiskviidiga on mul selline kurb lugu, et selle õppimise ja esimese praktika ajal olin ma ära ja teisel korral tegin suhteliselt koba peale, mis lõppes sellega, et hea õhulise ja pritsitava taina asemel sain mina tsemendilaadse koostisega taina, mille pritsimine oli ... tegemist oli, ütleme nii, biitsepsid said koormust ja sõrmed ka.

Igatahes - võibiskviit. Vahustad või suhkruga, kuni suhkru lahustub (muidu jäävad kristallid sisse pärast), lisad ükshaaval munad ja vee, hiljem lisad järk-järgult sõelutud jahu. Tainast segada võib julgemalt kui päris biskviidi puhul, sest muidu ta ei segune kenasti ära ja jääbki kõva ja raske pritsida.

Kevadlille küpsiste puhul kasutad sakilist tüllet suurusega 12 ja pritsid otse, keskele jääb lohk, kuhu läheb pumat.

Ise ma pole suurim küpsiste fänn, aga klassikat peab oskama!

Köömnepulgakesed

Kuna mulle magus nii väga ei meeldigi, üritan alati praktikatel valida enda jaoks kõige huvitavamad asjad, mis tihtipeale kipuvad soolased olema. Nii läks ka mure- ja liivataigna nädalal, kus valituks osutusid köömnepulgad (lehe peal on nende nimi küll soolapulk, aga mina tundsin köömnemaitset rohkem).

Taina valmistasime nii, nagu käsitsi liivatainast ikka tehakse, kuivained kokku segada ja laua peale hunnikuks. Selle hunniku keskele tuleb siis süvend ja seal segad omavahel margariini ja suhkru, hiljem lisad munad ja segad kõik üheks tainaks kokku. Kui keegi kogustega retsepti tahab, siis ma võin anda, aga seda saab igalt poolt ilmselt. Kuivainete seas ongi siis eelnimetatud köömned, mis tootele eriti mõnusa maitse annavad.

Tainas läheb siis veidikeseks (umbes pool tundi) külmkappi puhkama ja siis võib seda igatpidi rullida, lõikuda ja vormida, mida miee siis ka agaralt tegime.

Nende pulgakeste tegemine oli paaristöö ja meil juhtus nii, et margariin sai otsa ja teise poole panime tainasse tavalist võid - tulemuseks ülihea kerge võimaitse, mis siiski suulakke ei jäänud ja paljuks ei läinud.

Tere tere ja rummikoogid!

Esimene blogikatsetus siis süsteemselt ja üheteemaliselt kirjutada - siin on koht, kuhu tulevad järjepidevalt minu kondiitrialased katsetused ja avastused, sekka ka muud toiduga seonduvat rõõmu.

Alustasin kondiitriteed sellel aastal Tartu KHK-s ja juba esimesel päris koolipäeval kupatati meid päris tööd tegema - rõõm ja õnn.
Tegime erinevatel menetlustel biskviite ja hiljem ka bušee-biskviidist rummikooke:

Tegu ise väga lihtne: küpsetad biskviidipõhja, purustad selle ära, lisad rummiessentsiga kreemi ja segad kõik ühtlaseks tainaks, kui kokku ei taha kleepuda hästi, saad lisada nt isetehtud siirupit (suhkur+vesi). Viimistlusel vormid pallid, teed täkked sisse ja vajutad peale väikese lohukese. Meie veeretasime neid biskviidipurus, aga sobivad ka nt kookoshelbed. Kreem on ka täiesti omal valikul.
Ühe alternatiivse retseptina võin tuua selle, kus kreemi asemel kasutatakse lihtsalt hapukoort.